Finnish
JUHANI. Tuhannen tulimmaista! eikö ole miehellä valta elää rauhassa ja tahtonsa mukaan omalla kannallansa, koska ei hän seiso kenenkään tiellä, ei loukkaa kenenkään oikeutta? Kuka voi sen kieltää? Mutta sanonpa kerran vielä: papit ja virkamiehet kirjoinensa ja protokollinensa ovat ihmisten häijyt henget.--Oh sinä musta sika! Voi päivää kirottua täällä! Niinpä nyt ylisniskoin meitä kohtaa kovan onnen nuijaukset ja ihmisten kiusanteot, että olen valmis juoksemaan pääni seinään. Oh sinä musta sonni! Venla meille antoi rukkaset; tehneet ovat he meistä myrkyllisen pilkkaveisun; lukkari meitä rääkkäsi kuin pahalainen itse; Toukolan pojat meitä hakkasivat kuin nummea vaan, selkäämme saimme kuin jouluporsaat ja oikeinhan joulupukkeina käyskelemme tässä ykssilmäisinä tonttuina, ryysyt päässä. Mitä vielä? Onhan kotomme nyt ilman köyhän ainoata kestiä, ilman kiukaan kohisevaa löylyä. Tuollahan kytee ja savuaa entisen armaan saunamme aherrus. Ja sittenhän on jäljellä vielä perkeleistä pahin. Hmh! Kymmenellä lävellä irvistelee meitä vastaan kirkonporstuasta jalkatukki. Kirkas tuli! Ellei tämänkaltainen kiusantemppujen rykelmä vie partaveistä miehen kurkkuun, mikä sitten? Oh sinä sarvipää sonni!
|
Estonian
J u h a n i. Polnud seal märkigi täiest tõest ega tegu nimepoolestki. Ajavõitmiseks ainult poiss nõnda lobises. Männiku-moor või Venla peaks meie lugemise-tikku juhtima! Seda naeraksid kõik Toukola seadki. Te kuulsite, meid ähvardati kindlasti jalgpuuga, häbisambaga. Tuhat ja tuline! kas pole mehel voli elada rahulikult ja oma tahtmise järgi omal kohal, kui ta ei seisa kellegi teel ega haava kellegi õigust? Kesvõib seda takistada? Kuid ma ütlen veel kord: papid ja ametnikud oma raamatute ning protokollidega on inimeste kurivaimud. - Oh sinamust siga! Oi seda neetud päeva! Nõnda langevad nüüd meie kaela õnnetuse hoobid ja inimeste kiusuteod, et olen valmis peaga vastu seina jooksma. Oh sina must sõnn! Venla andis meile korvi; nad on meist teinud mürgise pilkelaulu; köster vaevas meid kui vanakurat ise; Toukola poisid tampisid meid nagu nõmme, saime vatti justkui külahulgused jõulupühal ja otsekui jõuluvanad käime siin ühesilmalistekodukäijate kombel, räbalad pea ümber. Mis veel? Meie kodu on nüüd kehva inimese ainsa rõõmuta, ilma kerise kohiseva leilita. Seal juhõõgub ja suitseb meie endise armsa sauna ahervare. Ning ootamas on veel paharettidest kõige pahem. Hmh! Kümne auguga irvitab meile vastu jalgpuu kiriku eeskojas. Tuli ja põrgu! Kui selline kiusutempude virn habemenuga mehe kurgu külge ei vea, mis siis veel? Oh sina sarviline sõnn! (82) J u h a n i. Polnud seal lõhnagi tõsisest meelest ega täiest arust. Poiss latras sedasi aja võitmiseks. Männistö-moor või Venla siia meie järjetikku juhatama! Selle peale naeraksid ju kõik Toukola seadki. Te kuulsite, meid ähvardati kindla peale jalapakkudega, häbipostiga. Tuhat ja tuline! kas siis mehel ei ole voli elada rahus ja oma tahte ning tahtimise kohaselt, kui ta ei seisa kellegi teel ees ega riku kellegi õigusi? Kes võib seda keelata? Aga ma ütlen veel kord: papid ja ametimehed oma raamatute ja protokollidega on inimeste kiusajad vaimud. - Oh sina must siga ja oh see neetud päev siin! Üksteise järel on meile kaela langenud halva õnne nuiahoobid ja inimeste kiusamised, nii et ma olen valmis peaga vastu seina jooksma. Oh sina süsimust sõnn! Venla andis meile korvi; nad on teinud meist sapise pilkelaulu; köster rappis meid nagu põrguline ise; Toukola poisid tampisid meid nagu nõmme, saime naha peale nagu jõulupõrsad ja kõnnime siin nüüd ringi ühe silmaga ja räbalad pea ümber nagu tondid, nagu jõulusokud. Mis siis veel? Nüüd on meie kodu ju ilma ka vaese inimese ainsast lohutusest, ilma keriselt kohisevast leilist. Seal hõõgub ja suitseb veel meie armsa vana sauna ahervare. Ja siis on järel veel see kõige suurem koll. Hmh! Kümne auguga irvitab meile kiriku eeskojast vastu jalapakk. Põrgutuli! Kui seesugune pahanduste ports ei pane habemenuga mehe kõri külge, mis siis veel? Oh sa sarviline sõnn! (102) |
|
Questions: This is Juhani’s list of the brothers’ many woes, which will soon enough drive them out of their house for a ten-year stint in the wilderness, where they will be transformed from wild boys into decent, hard-working men. What is his mood as he lists those woes? What is his emotional state? How natural does his expression of that emotional state seem to you in this passage? Does anything ring false, wrong, “off”? What, and why? (Version 1926) The Finnish original is written in a stylized dialect that now sounds rather archaic. Has the translator attempted to reproduce that archaic dialect? If not, has the translator used a standardized version of the target language, or a colloquial version without slang, or a slangy vernacular, or what? Whichever way the translator went with the archaic dialect, does the attempt seem successful to you? Why or why not? (Version 1926) Does this passage sound like any existing novel you know in the target language, or like a certain author, or like a period novelistic style that you recognize? If so, what or whom? Does that feeling of familiarity make you like the passage more, or less, or have no effect on your response? (Version 1926) If you had time, would you want to read this entire translation? Why or why not? (Does it make you say “wow!”? Are you astonished at its brilliance?) (Version 1926) Does this translated passage make you think that Aleksis Kivi might be a great writer of World Literature, or not? Why or why not? (Version 1926)
Questions: This is Juhani’s list of the brothers’ many woes, which will soon enough drive them out of their house for a ten-year stint in the wilderness, where they will be transformed from wild boys into decent, hard-working men. What is his mood as he lists those woes? What is his emotional state? How natural does his expression of that emotional state seem to you in this passage? Does anything ring false, wrong, “off”? What, and why? (Version 2005) The Finnish original is written in a stylized dialect that now sounds rather archaic. Has the translator attempted to reproduce that archaic dialect? If not, has the translator used a standardized version of the target language, or a colloquial version without slang, or a slangy vernacular, or what? Whichever way the translator went with the archaic dialect, does the attempt seem successful to you? Why or why not? (Version 2005) Does this passage sound like any existing novel you know in the target language, or like a certain author, or like a period novelistic style that you recognize? If so, what or whom? Does that feeling of familiarity make you like the passage more, or less, or have no effect on your response? (Version 2005) If you had time, would you want to read this entire translation? Why or why not? (Does it make you say “wow!”? Are you astonished at its brilliance?) (Version 2005) Does this translated passage make you think that Aleksis Kivi might be a great writer of World Literature, or not? Why or why not? (Version 2005)
|
